Üleriigiline planeering

Üleriigilise planeeringu Eesti 2010 koostamist alustati 1995. aasta aprillis. Üleriigiline planeering on heakskiidetud ja selle tegevuskava kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19.septembri 2000. a. korraldusega nr 770-k Töö kaks esimest etappi olid planeeringu koostamist ettevalmistavad, nende tulemusena valmisid 1996. aastal Keskkonnaministeeriumi väljaantud trükised "Maailm ja Eesti, tulevikutrendid" ning 1997. aastal "Eesti tulevikustsenaariumid" Tulevikustsenaariumides analüüsiti Eesti erinevaid arenguvõimalusi, stsenaariumide koostamisse kaasati 15 Eesti tuntumat teadlast ja ühiskonnategelast. Stsenaariumid olid üheks aluseks lõpliku planeeringudokumendi koostamisel.

Üleriigilise planeeringuga samal ajal koostati ka Eesti regionaalarengu strateegia. Mõlemad dokumendid on kantud sarnastest põhiideedest, osaliselt kattusid ka nende tegijad.

Üleriigiline planeering "Eesti 2010" on paljude inimeste pikaajalise koostöö tulemus. Planeeringu ettevalmistavad etapid ja esialgse planeeringukavandi koostamine toimusid Eesti Tulevikuuuringute Instituudis, planeeringu lõplikku vormistamist korraldas ja juhtis Keskkonnaministeerium. Planeeringu teksti koostamises osalesid Garri Raagmaa (Tartu Ülikooli õppejõud ja doktorant, geograafia magister), Aado Keskpaik (filosoofia kandidaat), Erik Terk (Eesti Tulevikuuuringute Instituudi direktor, majandusteaduste kandidaat), Jüri Jagomägi (AS Regio peakartograaf, Tartu Ülikooli õppejõud) ning Jüri Lass ja Jaak Maandi (Keskkonnaministeeriumi strateegia ja planeeringute osakond).
Üleriigilise planeeringu Eesti 2010 kesksed eesmärgid on:
- Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine.
- Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine.
- Asustuse ruumiline tasakaalustamine.
- Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga.
- Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.
Üleriigilise planeeringu koostamisel on lähtutud arusaamast, et ajalooliselt väljakujunenud asustussüsteem ja maastikustruktuur on Eesti kultuuri ja ajaloolise järjepidevuse üks olulisi väljendusi ning rahvuslikku identiteeti ja keskkonnakvaliteeti kindlustav tegur. Ligi kolmveerand Eesti territooriumist hõlmavad metsad ja sood ning rikas ja mitmekesine looduskeskkond on meie üks väärtuslikum kaasavara uude sajandisse. Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja edasine parandamine on Eesti ruumilise korralduse, asustuse, maakasutuse, transpordi, energeetika ja kogu majanduse arengu üks oluline baastingimus.

Üleriigilise planeeringu lühikokkuvõte on avaldatud eestikeelse ja ingliskeelse trükisena.Soovijad saavad seda ministeeriumi planeeringute osakonnast.

Käesoleva EESTI 2010 lühikokkuvõtte koostas Jüri Lass