Vaata lisaks

Valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab kohaliku omavalitsuse juhtimisstruktuuri aluspõhimõtted ning töökorralduse üldreeglid. Juhtimisstruktuuri kehtestab iga kohaliku omavalitsuse üksus oma põhimäärusega, kus on detailselt lahti kirjutatud struktuuriüksuste vastutus ja töökorraldus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kaks organit: volikogu ja valitsus. Vastavalt  Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale peab igal kohaliku omavalitsuse üksusel olema valitav esinduskogu - volikogu. Täitesaatva organi olemasolu ei ole kohustuslik. Eestis siiski selline praktika puudub ning kõigil omavalitsusüksustel on nii volikogu kui ka valitsus.

Volikogu

Kohaliku omavalitsuse volikogu on esindusorgan, mis valitakse üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel neljaks aastaks. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimisõiguse sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ning valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht (s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse) asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas.

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas.

2005. aasta kohalike valimiste tulemustega võib tutvuda Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel.

Volikogu võib moodustada komisjone, mis võivad olla nii alalised kui ka ajutised. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et iga omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Muude komisjonide moodustamise õigus on jäetud kohaliku omavalitsuse põhimääruse reguleerida. Volikogu komisjone võivad juhtida ainult volikogu liikmed ning enamike omavalitsusüksuste põhimäärused näevad ette, et pool komisjonide liikmetest oleksid volikogu liikmed. Erandiks on revisjonikomisjon, kus kõik liikmed peavad olema volikogu liikmed.

Kohaliku omavalitsuse volikogu suurus sõltub omavalitsusüksuse elanike arvust. Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sätestab volikogu liikmete arvu järgnevalt:

•  üle 2000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 13-liikmeline

•  üle 5000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 17-liikmeline

•  üle 10 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 21- liikmeline   

•  üle 50 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 31- liikmeline

•  üle 300 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 63-liikmeline

Volikogu valib enamuse häältega volikogu esimehe, kes korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsusüksust. Volikogu esimehe ning aseesimeeste ametikohad võivad volikogu otsusel olla palgalised ning volikogul on õigus volikogu liikmetele maksta hüvitist põhitöökohal saamata jäänud töötasu ning volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest.

Seaduse alusel kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse:

•   valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine;

•    kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine;

•    valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine;

•    valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; 

•    teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine;

•    volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine.

 Valitsus

Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt üheks volikogu perioodiks ametisse nimetatud kollegiaalne organ. Valitsust juhib vallavanem või linnapea ning volikogu nimetab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse valitsuse liikmed. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii poliitikud kui ka ametnikud. Kui volikogu istungid on avalikud, siis valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Valitsuse liikmed ei tohi olla samal ajal volikogu liikmed.

Administratsioon

Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimissüsteemis on vallavanem või linnapea lisaks valitsuse kui kollegiaalorgani juhile ka administratsiooni juht. Administratsioon jaguneb osakondadeks ning kantseleiks. Suuremates linnades, kus on palju töömahukaid valdkondi, on moodustatud administratsiooni struktuuriüksustena ametid, mis omakorda koosnevad osakondadest. Väiksemates omavalitsusüksustes asendab osakonda üks erialaspetsialist, kes vastutab kogu valdkonna eest. Iga kohaliku omavalitsusüksuse administratsioonis peab olema ette nähtud valla- või linnasekretäri ametikoht. Valla- või linnasekretäri ülesandeks on ette valmistada valitsuse istungi materjalid ning ta vastutab valitsuse poolt vastuvõetavate õigusaktide õiguspärasuse eest.

Linnaosad ja osavallad

Kohaliku omavalitsuse osavald/linnaosa on omavalitsusüksuste haldusjaotusel rajanev piiratud omavalitsusliku staatusega üksus. Kohaliku omavalitsuse linnaosa ja osavalla moodustamise üldised alused on määratud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. Osavalla ja linnaosa staatus sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vastu võetud linnaosa/osavalla põhikirjaga, kus sätestatakse osavalla/linnaosa moodustamise kord, territoorium, pädevus, vanema ametisse nimetamise kord jm. Tallinnas on võimu detsentraliseerimiseks moodustatud linnaosad, millel on halduskogu ja linnaosavalitsus. Tallinna linnaosade moodustamise põhimõtted ning halduskogude moodustamise kord on määratud Tallinna Põhimääruses.