Vaata lisaks

Schengeni konventsioon

Schengeni tegevuskava 2006-2007

Schengen aquis' Eestis rakendamise tegevuskava (31.01.2003)

14. juunil 1985. aastal sõlmisid viis Lääne-Euroopa riiki lepingu, mis kannab sümboolselt väikese linnakese - Schengeni nime. Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid kokku, et loobuvad omavahelisest piirikontrollist.  Rõhutamaks otsuse tähtsust sõlmiti leping sümboolselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi ristumiskohas Moseli jõel, mille kaldal Schengeni linn asub. Võib öelda, et lepinguga rõhutati vastastikust usaldust ja koostöö tahet.

Schengeni leppe sõlmimise järel alustati ettevalmistusi piirikontrollita liikumise tingimuste väljatöötamiseks. Vastav dokument, milleks on Schengeni leppe lisa ehk Schengeni konventsioon võeti vastu 1990. aastal. Samal aastal ühines Schengeni lepinguga Itaalia ning läbi Saksamaa taasühinemise ka Ida-Saksamaa. Järgmiste riikidena liitusid lepinguga 1991. aastal Hispaania ja 1992. aastal Portugal.

Schengeni konventsiooni jõustumisel järel 1995. aastal, mil toimus lepinguga ühinenud riikide vahelistel piiridel piirikontrolli kaotamine, liitus leppega Austria ning 2001. aastal põhjamaad: Rootsi, Soome, Taani ning Island ja Norra. Kokku on lepinguga seni liitunud 15 riiki, milledest 13 on Euroopa Liidu liikmed.

Alates 21. detsembrist 2007 liitusid Schengeni leppega veel üheksa riiki: Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia. Seeläbi laieneb Schengeni ruum peaaegu üle kogu Euroopa.

Schengeni olulisust on tunnistanud kogu Euroopa Liit. Schengeni acquis ehk õigustik integreeriti Euroopa Liidu õigusesse 2000. aastal. Vastav otsus tehti Amsterdami leppes 1997. aastal. Seeläbi on Schengeni lepingu põhimõtted ka Euroopa Liidu väärtused.

Kuigi peamise väärtusena näeb Schengeni lepe ette inimeste liikumisvabaduse suurenemise, on samavõrd oluline turvalisuse kasv, mis kaasneb niinimetatud Schengeni kompensatsioonimeetmetega. Sisepiiridel piirikontrolli kadumine, ühtne viisapoliitika, riikidevaheline koostöö politsei, piirivalve ja migratsiooni valdkondades loovad tasakaalu, mis võimaldavad inimestel turvaliselt ja vabalt reisida, ning samas aitab võidelda tõhusalt piirideülese rahvusvahelise kuritegevusega.

Üheks Schengeni konventsiooni läbivaks põhimõtteks on ühtne viisapoliitika. Seetõttu räägitakse Schengeni õigusruumist tihtipeale ka kui Schengeni viisaruumist. Ühtne viisapoliitika tähendab, et kolmandate riikide kodanikele on kõikide Schengeni liikmesriikide jaoks üks viisa ning neid väljastatakse ühtsete reeglite järgi. Samuti toimib riikide vahel viisade väljastamisel konsultatsioonisüsteem.

Kuigi nähtav piirikontroll Schengeni liikmesmaade vahelistel piiridel kaob, ei tähenda see piirivalve kadumist. Schengeni välispiiri on vaja endiselt valvata ning sellele pannakse suurt rõhku. Samuti jätkub piirivalve tegevus sisepiiride valvamisel, kuid see erineb traditsiooniliselt piirivalvest oluliselt.