Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused


Maavalitsustele on Vabariigi Valitsuse korraldustega 08.07.1999 nr 763-k ja 11.04.2001 nr 239-k antud ülesanne koostada maakonnaplaneeringu teemaplaneering 1.detsembriks 2002.

Planeeringu koostamine toimub kahe alateema kaudu, milleks on roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud.

Roheline võrgustik

Juba töö algstaadiumis loobuti teema teaduslikumast nimetusest (ökoloogiline võrgustik), võttes selle asemel üleriigilises planeeringus kasutatud nimetuse roheline võrgustik, mis laiemale publikule on kindlasti selgem ja arusaadavam. Rohelise võrgustiku alateema on EESTI 2010 rohelise võrgustiku käsitluse detailsem jätk, see on üheks aluseks maakasutus ja ehitustingimuste seadmisele maakonnaplaneeringus.

Rohelise võrgustiku käsitlus oli rohkem objektiivse iseloomuga töö - võrgustik "ilmutatakse välja" olemasoleva info alusel.  Eestis, kus metsad ja sood moodustavad ~70% kogu territooriumist, ei ole selle teema juures vaja tegeleda rohelise võrgustiku taastamisega, mis on põhiülesanne paljude Lääne-Euroopa maade samalaadsetes töödes. Meie põhiülesanne on maakonnaplaneerimise ja järgneva üldplaneerimise kaudu tagada, et võrgustikku näiteks uute elamupiirkondade kavandamisel läbi ei lõigataks ning kindlustada võrgustiku edasine toimivus.

Väärtuslikud maastikud

Väärtuslike maastike määratlemine oli rohkem subjektiivse iseloomuga ülesanne - teemaplaneeringu koostamises osalejate kokkuleppena tuleb määrata, missugused maastikud maakonnas on enam väärtuslikud, mida tuleb nende maastike säilitamiseks edaspidi ette võtta. Loomulikult on selle teema käsitlemisel oluline ka objektiivne info - maakasutuse ajalugu, väärtuslike liikide olemasolu või puudumine, loodus- või muinsuskaitse all olevad objektid jne, kuid määravaks saab ikkagi subjektiivne kriteerium - minu/meie meelest on see koht/kooslus ilus/väärtuslik.
 

Rohelise võrgustiku käsitlus on rohkem objektiivse iseloomuga töö - võrgustik "ilmutatakse välja" olemasoleva info alusel, see on üks objektiivse info töötlemise ülesanne. Eestis, kus metsad ja sood moodustavad ~70% kogu territooriumist, ei ole selle teema juures vaja tegeleda rohelise võrgustiku taastamisega, mis on põhiülesanne paljude Lääne-Euroopa maade samalaadsetes töödes. Meie põhiülesanne on maakonnaplaneerimise ja järgneva üldplaneerimise kaudu tagada, et võrgustikku näiteks uute elamupiirkondade kavandamisel läbi ei lõigataks ning kindlustada võrgustiku edasine toimivus.

Väärtuslike maastike alateema läbitöötamisel on olulised järgmised eesmärgid:
- maastikuliste väärtuste teadvustamine kohapeal,
- kohalike inimeste kaasamine protsessi ning selle läbi nende koolitamine ja sidumine töö tulemustega,
- inimeste aktiviseerimine ja osalusdemokraatia süvendamine.

Kohalike inimeste kaasamisest oleneb :
-kas töö tulemused võetakse kohalike inimeste hulgas omaks, kas neid tunnustatakse või mitte,
-kas töö tulemusi kasutatakse valla/linna üldplaneeringu ja detailplaneeringute koostamisel,
-kas alustatakse reaalseid tegevusi planeeringu elluviimiseks.

Väärtuslike maastike töö tulemusena ei eeldata uute alade kaitse alla võtmist, seda võiks teha vaid erandjuhtudel. Töö peaeesmärk oli võimalikult laia avalikkuse kaasamise kaudu maastikuliste väärtuste teadvustamine kohapeal ning selle kaudu nende hooldamise ja säilimise tagamine.

Väärtuslike maastike määratlemise pilootprojekt viidi läbi Viljandi maakonnas koostöös Soome Keskkonnaministeeriumiga, selle eesmärgiks oli ette valmistada töö metoodika kõigile teistele maakondadele. Välja on antud töö tulemusi kokkuvõttev trükis "Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas".

Koos väärtuslike maastike määratlemisega tuleb kindlasti välja töötada hoolduskavad nende maastike säilitamiseks, muidu jääb selle töö väärtus ja mõju üldiseks. Selleks koostati maastikuhoolduskavu 3 maakonnas - Viljandi, Hiiu ja Valga maakondades. 

Näited hoolduskavade koostamise ja rakendamise kohta on esitatud trükises "Maastikuhoolduskavad ja maastikuhooldus". Maastikuhoolduskaval on kaks eesmärki - esiteks tagada väärtuslike maastike säilimine, teiseks regionaalpoliitiline eesmärk, sest selle abil on võimalik pakkuda tööhõivet. Kava on kindlasti hea vahend ja põhjendus mitmesugustest "eurorahakottidest" ja Eesti vahenditest raha taotlemisel ja kättesaamisel, sest täidab mitmeid eesmärke üheaegselt

 Lõpptulemus

Väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku määratlemine ei ole selles töös omaette eesmärgiks, vaid ennekõike praktiliseks vahendiks planeeringuülesande täitmisel. Väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku kooskäsitluse kaudu tuleb seada kehtivat maakonnaplaneeringut täpsustavad maakasutus- ja ehitustingimused.

Suuremate linnade lähialadel on ilmselt kõige olulisem uue asustuse suunamine - seada tuleb tingimused uute elurajoonide kavandamiseks, määrata tuleb kohad kus lähtudes rohelise võrgustiku terviklikkuse säilitamise vajadusest, põllumaa ja metsa kvaliteedist, väärtuslike maastike säilitamise vajadusest, ajaloolis-kultuurilistest väärtustest ning muudest looduslikest ja maastikulistest tingimustest tulenevalt mingil juhul ei tohiks uut asustust rajada. Välja tuleks pakkuda ka kohad, kuhu uue asustuse rajamine võimalik on ning anda selleks maakonnaplaneeringus sobiva täpsusastmega tingimused.
Joonehitiste puhul on teemaplaneeringu ülesandeks:
- uute ja olemasolevate joonehitiste, eriti teede ja raudteede ning rohelise võrgustiku konfliktikohtade määratlemine ja meetmete pakkumine nende konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks (tee-ehitusel näiteks loomadele läbipääsuvõimaluste loomisega),
- joonehitiste ehitustingimuste seadmine , et vältida nende paigutamist väärtuslikule maastikule või läbi rohelise võrgustiku tuumala.




Viimati muudetud: 07.01.2009