Keelenõuded pikaajalise elamisloa taotlemisel
Integratsioonimeetmete kohaldamine välismaalaste seaduses pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks.
Eesti alaline elamisluba otsustati võrdsustada direktiivis toodud pikaajalise elaniku elamisloaga. Kuna alalise elamisloa saamiseks hetkel kehtiva korra kohaselt integratsiooninõudeid seatud ei ole, siis otsustati algselt ka pikaajalise elamisloa taotlemise puhul integratsiooninõudeid mitte kehtestada.
Eelnõu menetlemise käigus Riigikogus tõstatus küsimus integratsioonitingimuste rakendamise võimalikkuse osas. Integratsiooninõude idee seisneb selles, et välismaalane, kes kuulub Eesti alalise elanikkonna hulka oskaks suhtlustasandil eesti keelt.
Tehtud otsuse kohaselt hakatakse integratsioonitingimusena nõudma algtaseme keeleeksami sooritamist alates 01.juunist 2007.a. See tähendab, et kuni selle hetkeni keeleeksami sooritamist pikaajalise elaniku elamisloa taotlejatelt ei nõuta. Sellega soovitakse anda isikutele, kes on juba pikka aega Eestis elanud mõistlik aeg pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks ilma täiendavate nõueteta (võttes aluseks alalise elamisloa saamise tingimused). Keeleeksami kohustus puudutaks siis ennekõike n.ö uusimmigrante, kes Eestisse alles saabuvad ning kes soovib siia pikemaajaliselt jääda.
Keeleeksami sooritamisest on vabastatud:
- isikud, kes on alla 15- aasta ja üle 65- aasta vanad;
- isikud, kes omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles;
- täisealised piiratud teovõimega isikud;
- isikud, kes oma terviseseisundi tõttu ei ole püsivalt võimeliselt keeleeksamit sooritama (kui isik on võimeline eksamit sooritama mingis kindlas osas, siis keeleeksami sooritamise ulatuse üle otsustab vastav ekspertkomisjon sarnaselt kodakondsuse eksami sooritamise korrale);
Isikud, kes omavad hetkel alalist elamisluba, loetakse seadusega pikaajalise elaniku elamisluba omavaks välismaalaseks ja nendelt integratsiooninõude täitmist ei nõuta!
Keeleeksami sooritamise täpsem kord ja tingimused kehtestatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.