Koostöö Põhjamaadega

Planeeringualane koostöö Soomega
algas juba paar aastat enne Eesti iseseisvumist. 1993. aasta lõpus kirjutati Soome ja Eesti keskkonnaministrite poolt alla planeeringualase koostöö raamkokkulepe, mis toimib senini meie maade vahelise koostöö alusena. Koostöö tulemusena on valminud mitmed pilootprojektid, mis on oluliselt kiirendanud euroopaliku planeeringukultuuri kujunemist Eestis. Koostöö algaastatel pöörati põhitähelepanu planeeringute avalikustamise ja koostamise metoodikale, viimastel aastatel on põhitähelepanu all olnud keskkonnaküsimuste käsitlemine planeeringutes.  Pilootprojektide objektid on enamuses valitud konkursi korras. Eriti heaks ja diskreetseks Soome-poolseks konsultandiks on olnud Maa ja Vesi OY eesotsas Jukka Noponeniga ning MA-ARKKITEHDIT eesotsas Marja Mikkolaga. Eesti-Soome koostöös on valminud järgmised pilootprojektid ajavahemikul 1992-2006:
- Kehtna valla ja Järvakandi alevi üldplaneering, 1992-93
- Pärnu linna üldplaneeringu lähtealused, 1993-94
- Pärnu maakonnaplaneering, 1995-98
- Naissaare üldplaneering ja keskkonnamõjude hindamine, 1995-96
- Keskkonnamõjude hindamine detailplaneeringute koostamisel Paide ja Suure-Jaani linnas, 1997-98
- Keskkonnamõjude hindamine Tartu linna üldplaneeringu koostamisel, 1997-98
- Väärtuslike maastike määratlemine Viljandi maakonnas, 1999-2002
- Miljööväärtus väikelinnades, 2003.
Kõikide pilootprojektide dokumentatsioon on kättesaadav vastavates maavalitsustes või omavalitsustes ja Siseministeeriumi planeeringute osakonnas.

Planeeringualane koostöö Rootsiga
ei ole olnud pidev, see on toimunud üksikute projektide kaupa, koostöö on toimunud SIDA (Swedish International Develepment Agency) vahendusel ja finantseerimisel. Esimese koostööprojektiga 1995-96 olid töös Räpina linna ja valla üldplaneering, Salme valla üldplaneering ja Peipsiäärse regiooni planeering, teise koostööprojektiga 1999-2000 Leisi valla üldplaneering, Märjamaa valla ja alevi üldplaneering ning Paide linna, valla ja Väätsa valla üldplaneering. Koostööprojektide ülesehituse põhimõtted on olnud samad, mis koostöös Soomega. Esimeses koostööprojektis osalesid Rootsi poolsete konsultantidena enamuses rootsi-eestlastest planeerijad. Koostööprojektide dokumentatsioon on kättesaadav vastavates omavalitsustes.